Võta meie spetsialistiga ühendust

Saematerjal

Mis on saematerjal? Ehituslik Saematerjal on kahest või enamast küljest saetud puitmaterjal. Saematerjali liigitatakse puuliigi ja kvaliteedi järgi, selle järgi saate valida endale sobiva materjali.

Kuna puit on looduslik materjal, on tema välisilme ja füüsikalised omadused tihti erinevad. Omadused sõltuvad puuliigist ja kasvutingimustest. Üldjuhul kasutatakse ehituses männi ja kuuse ehk okaspuu saematerjali. Seda eelkõige konstruktsioonides, kuna okaspuu säilib hästi ka niiskemas keskkonnas. Oma omadustelt on kuusk ja mänd üsna sarnased ning neile lubatud koormused on samas suurusjärgus. 18 %-se suhtelise niiskuse juures on männipuidu erikaal keskmiselt 490 kg/m3 ja kuusel 460 kg/m3. Välisilme poolest erineb männipuit oma punaka keskosa ja kollaka välisosaga ühtlaselt heledast kuusest. Lehtpuu (haava, lepa, kase jne) saematerjale ja höövelmaterjale kasutatakse reeglina siseviimistluses.

Ehitusliku saematerjali kvaliteediklassid jagunevad A,B,C,D, millest madalaim on D ja kõrgeim A klass. Peamiselt on põhilisteks teguriteks materjali okslikkus, okste suurus ja arv. Samuti arvestatakse sorteerimisel ka kõigi teiste puidurikete esinemist nagu vaigupesad, praod, poomkant, värvimuutus, mädanik, putukakahjustused jne.

Saematerjale toodetakse tavaliselt standardsete ristlõigetega, mis on aja jooksul välja kujunenud tollimõõdustikust ja ehitustraditsioonidest lähtuvalt. Okaspuu saematerjali toodetakse enamasti pikkustega 3,0-6,0 m ning 30 cm sammuga. Ehk siis 3,0m, 3,3m, 3,6m, 3,9m jne.

Javicari tootevalikus on nii kuivatamata kui ka kuivatatud saematerjali.

Kuivatamata saematerjal

Puitmaterjali ei ole peale saagimist kuivatatud, mille niiskuse sisaldus võib kõikuda väga suurtes piirides (14-250%). Puit on hügroskoopne materjal, mis tähendab, et teatud aja jooksul omandab ta ümbritseva keskkonnaga sarnase niiskusesisalduse. Seega sõltub puidu niiskus sellest, kui kaua ja millistes tingimustes on puitmaterjal seisnud. Eesti kliimavöötmes kuivab puit looduslikult niiskuseni 14-18 %. Tavaliselt kasutatakse kuivatamata saematerjali näiteks saalungite, tellingute, rakiste, ajutiste ehitiste jne rajamiseks.

Kuivatatud saematerjal

Puitu kuivatatakse lähtuvalt kasutusalast reeglina niiskuseni 18±2% ehk transpordikuiv või 8±2% ehk tislerikuiv. Puidu ja saematerjali niiskust määratakse tavaliselt protsendina tema kuivkaalust, mis tähendab, et tegemist on suhtelise niiskusega. Kuivatamisel puit kahaneb. Kahanemise erinevustest tingituna tekivad puidu kuivatamisel ja hilisemal kuivamisel lõhed, sisepinged ja mõõduerinevused. Puidu kuivatamine 18%-ni on piisav kasutamiseks välistingimustes ja ehitusel ning samuti piisav materjali säilitamiseks ja hööveldamiseks.

Kuivatatud puidu eelisteks võrreldes kuivatamata puiduga on säilivuse, tugevusomaduste ja isolatsioonivõime paranemine, liitmisvõimaluste ja pinnatöötlemise võimaluste laienemine ning materjalide käsitlemise lihtsustumine.